HIIUMAA TARBIJATE ÜHISTU PÕHIKIRI

Hiiumaa Tarbijate Ühistu põhikiri on vastu võetud 28.märts 2016 toimunud volinike koosoleku otsusega.

I ÜLDSÄTTED

  • Ühistu ärinimi on Hiiumaa Tarbijate Ühistu.
  • Ühistu asukoht on Hiiumaa, Hiiu vald, Kärdla.
  • Ühistu on tulundusühistu ja tema eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena ja teenuste kasutamise kaudu.
  • Ühistu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.
  • Ühistu majandusaasta algab 1.jaanuar ja lõpeb 31.detsember.
  • Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
  • Ühistul on õigus kuuluda erinevatesse eriala liitudesse.

II ÜHISTU LIIKMED

2.1.  Liikmeks vastuvõtmine

  • Ühistu liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes tunnistab käesolevat põhikirja ja keda ei ole eelnevalt Ühistust välja arvatud põhikirja rikkumise tõttu.
  • Liikmeks astumisel esitatakse Ühistu juhatusele kirjalik avaldus. Koos avaldusega tasutakse osamaks, mille suuruse kehtestab nõukogu. Juhul, kui osamaksu ei ole liikmeks astuja poolt tasutud, ei võta juhatus avaldust menetlusse. Juhatus vaatab liikmeks astumise taotluse läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise ja osamaksu laekumise päevast arvates. Juhul, kui liikmeks astujat ei võeta Ühistu liikmeks, tagastatakse osamaks, taotleja poolt näidatud kontole.
  • Ühistu peab liikmete nimekirja: liikme ees- ja perekonnanimi; elukoht; isikukood, elektronposti aadress, liikme poolt tasutud osamaksu suurus ja tasumise kuupäev, liikmeks vastuvõtmise, Ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja põhjus, ning andmed osamaksu tagastamise ja liikmelisuse üleandmise kohta.

 

  • Liikme õigused ja kohustused
    • Ühistu liikmel on õigus:
      • valida ja olla valitud Ühistu juhtimisorganitesse seaduses ja põhikirjas sätestatud korras;
      • võtta osa Ühistu üldkoosolekust;
      • saada teavet Ühistu tegevuse kohta ning tutvuda kohapeal Ühistu majandusaasta aruandega. Ühistu liikmeid puudutav üldinfo avaldatakse Ühistu kodulehel.
      • Ühistust väljaastumisel /väljaarvamisel saada tagasi osamaks, millest on maha arvatud liikme kohustused Ühistu ees;
      • saada osa Ühistu liikmetele tehtavatest soodustustest.

 

  • Ühistu liige on kohustatud:
    • täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning Ühistu juhtimisorganite otsuseid;
    • tasuma osamaksu Põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
    • osalema Ühistu liikmete ühistegevuses;
    • kasutama Ühistu teenuseid;
    • olema Ühistule lojaalne ning mitte kahjustama Ühistu mainet ja huve ning toetama igati Ühistu tegevust;
    • hüvitama seadusega sätestatud korras Ühistule, Ühistu teistele liikmetele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju;
    • informeerima Ühistut kümne päeva jooksul oma nime ja aadressi muutumisest.

 

  • Liikmetele lisakohustuste määramise korra kinnitab juhatuse ettepanekul volinike koosolek.

 

  • Liikmelisuse lõppemine
    • Liikmelisus lõpeb seaduses ja põhikirjas sätestatud alustel.
    • Päevast, mil liige loetakse Ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused. Liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad jooksva majandusaasta lõppemisega.
    • Liikmele tagastatakse tasutud osamaks ühe aasta jooksul varaliste kohustuste lõppemisest arvates.

 

  • Liikme ühistust väljaastumine
    • Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel Ühistust välja astuda kuni Ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist.

 

  • Liikme ühistust väljaarvamine
    • Liige arvatakse Ühistust välja nõukogu otsusega:
      • tema surma korral;
      • kui liige ei vasta seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele;
      • kui liige ei täida Ühistu põhikirja või Ühistu juhtimisorganite otsuseid või jätab kohustused Ühistu vastu täitmata;
      • kui liige töötab sihilikult Ühistu vastu või kahjustab oluliselt Ühistu mainet ja huve;
      • muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või käesoleva põhikirja nõuete oluline rikkumine.

 

III ÜHISTU VARA

 

  • Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.
  • Ühistul on osakapital ja reservkapital.
  • Ühistu võib moodustada muid sihtotstarbelisi kapitale.
  • Osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.
  • Reservkapital jaguneb kohustuslikuks reservkapitaliks ja muuks reservkapitaliks. Kohustusliku reservkapitali suurus peab olema vähemalt 1/2 osakapitalist. Reservkapitali täiendatakse kasumieraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.

 

  • Osamaks
    • Liikme osamaksu suurus on vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.
    • Liige võib tasuda suurema osamaksu. Osamaksu maksimummäär on 10 kordne osamaksu määr.
    • Osamaks tasutakse rahalise sissemaksena.

 

  • Kasumi jaotamine ja kahjumi kandmine
    • Ühistu puhaskasum kantakse Ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse.
    • Majandusaasta kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui reservkapitalist ei jätku, võidakse kahjum katta osakapitali arvel. Osakapitali osa, mis on kasutatud kahjumi katmiseks, kaetakse järgmisel majandusaastal kasumi arvel.
    • Kasumit võib jaotada osamaksu suurendamiseks.

IV ÜHISTU JUHTIMINE

 

  • Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus ning kontrollorgan audiitor.
    • Liikmete Ühistu juhtimisest osavõtu üheks vormiks on liikmete piirkondlikud koosolekud (edaspidi Piirkondlik koosolek).

 

  • Üldkoosolek
    • Üldkoosoleku ainupädevus:
      • Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

 

  • Ülejäänud osas on üldkoosoleku pädevus üle antud volinike koosolekule.

 

  • Üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord:
    • Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub seaduses sätestatud korras.
    • Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vastavalt vajadusele ning seaduses sätestatud juhtudel.
    • Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest. Üks liige võib volikirja alusel esindada maksimaalselt ühte liiget.
    • Kui koosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kuid mitte varem kui 7 päeva pärast koosolek sama päevakorraga uuesti kokku kutsuda. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
    • Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest.
  • Põhikirja muutmise ja uue põhikirja vastuvõtmise otsus 2/3 häälteenamus
  • Nõukogu liikme tagasikutsumise otsus 2/3 häälteenamus
  • osakapitali suurendamine omakapitali arvel sissemakseid tegemata otsus 2/3 häälteenamus
    • Volinike koosolekut juhatab nõukogu liige.
    • Volinike koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse koosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega.
  • osaluse omandamine või lõppemine teistes äriühingutes;
  • tütarettevõtte asutamine või lõpetamine;
  • ettevõtte (sh kaupluse) omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
  • kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
  • Ühistu kinnisvara ja registrisse kantud vallasvara rentimine/üürimine tähtajaga üle viie aasta andmise otsustamine
  • investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
  • laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
  • laenude andmine või võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
  • Ühistu, muu ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine.
    • kontrolli ja järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle;
    • tegevuspiirkondade, tegevuspiirkondade piiride ja tegevuspiirkonniti volinike arvu määramine;
    • tegevusalade ja/või firmade loetelu koostamine, millega tegelemist ja kus osalemist peab Ühistu konkureerivaks tegevuseks;
    • juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Ühistu esindaja määramine.
    • Ühistu liikmete väljaarvamine

 

  • Nõukogu liikmete valimine:
    • Nõukogu liikmed valitakse volinike hulgast. Piirkonniti: Kärdla piirkonnast 1 liige, Käina piirkonnast 1 liige, Kõrgessaare piirkonnast 1 liige, Emmaste piirkonnast ja Nurste piirkonnast kokku 1 liige, Pühalepa piirkonnast 1 liige.
    • Nõukogu liikmeks ei või lisaks seaduses sätestatule ilma volinike koosoleku vastava otsuseta olla:
  • konkureeriva äriühingu omanik või tema lähedased sugulased (abikaasa, laps, õde, vend, vanem);
  • konkureerivas äriühingus töötav või nende juhtimisorganitesse valitud isik ning nende lähedased sugulased;
  • ühistuga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtja ning tema lähedased sugulased;
  • ühistus töötavaid isikud;
  • ühistu juhatuse liikme või audiitori lähedased sugulased.

 

  • Juhatus
    • Juhatus on Ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan.
    • Juhatus on kuni kolme liikmeline. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse esimehe määrab nõukogu, kui on enam kui kaks liiget juhatuses. Kui juhatuses on üks liige siis nimetatakse teda Ühistu juhatajaks.
    • Juhatuse liikmed valitakse viieks aastaks.
    • Juhatuse liige peab olema Ühistu liige.
    • Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
    • Ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada vaid juhatuse esimees (Ühistu juhataja).
    • Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, teeb juhatus ainult nõukogu nõusolekul.

 

  • Juhatuse pädevus:
    • igapäevase majandustegevuse juhtimine, Ühistu raamatupidamise korraldamine ja Ühistu esindamine;
    • Ühistu liikmete vastuvõtmine;
    • liikmete nimekirja pidamine;
    • Ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
    • majandusaasta aruande ja bilansi koostamine ning kasumijaotamise ettepaneku esitamine läbivaatamiseks ning seisukoha võtmiseks nõukogule ning kinnitamiseks volinike koosolekule;
    • majandusaasta eelarve projekti koostamine ning selle esitamine nõukogule kinnitamiseks;
    • Ühistu üldkoosoleku, Piirkondliku koosoleku ja volinike koosoleku kokkukutsumine;
    • töökorralduse reeglite kinnitamine;
    • kõigi muude vajalike ja Ühistule kasulike toimingute tegemine Ühistu majanduslikult otstarbekaks tegutsemiseks.

V AUDIITOR JA ERIKONTROLL

 

  • Ühistu kontrollorganiks on audiitor, kes valitakse Volinike koosoleku poolt kuni kolmeks aastaks ja kelle pädevuses on viia läbi Ühistu audit.
  • Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab volinike koosolek.
  • Erikontrolli saavad Ühistu liikmed taotleda seaduses ettenähtud korras.

 

VI ÜHISTU LÕPETAMINE

  • Ühistu lõpetamine toimub seadustes ettenähtud korras.
  • Ühistu likvideerijateks on juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei nähta ette teisiti.
  • Ühistu lõpetamise korral ühistule allesjäänud vara (pärast võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamist ja osamaksete tagastamist) ei kuulu jaotamisele Ühistu liikmete vahel, vaid antakse üle kohaliku omavalitsuse organile, kes võib seda kasutada ainult ühistegevuse jätkamiseks Hiiu Maakonnas.